Suurbritannia

27.juuli, 53.päev, Cork (Iirimaa).

Kuna too õhtu, kui pidin silmarõõmuga baaris kokku saama, ta ei tulnud, siis täna kui ta mind koridoris nägi, vabandas ta lihtsalt surmani ja lubas selle heaks teha ja blablabla. Ja ma sain teada, et ta nimi on Chris. Hea seegi.

Saime kätte oma töötundide graafikud ja juulis oli mul neid ei rohkem ega vähem kui 274. Vägev!! Haha. Arutasime Anaga, et ega tegelt ei oska enam puhkepäevi tahta ka, kuidagi loomulik tundub, et neid lihtsalt pole. Nüüd vast tundub ka loogiline, miks pärast viite kuud on vähemalt kaks kuud puhkust. Seda on lihtsalt vaja selliste töötundide peale.

28.juuli, päev 54. Holyhead, Wales.

Uus riik minu listis, järjekorranumbriga 37. Väljas oli 12 kraadi ja kõik käisid ja rääkisid, et hull külm on ja peab palju riideid panema ja ma siis panin ka, aga tegelt nii hull polnudki. Harjub kõigega. Läksin linna üksi, kuna lõpetasin kell 1 juba ja ükski teine tüdruk nii vara ei lõpeta.

Sadam oli üliturvaline, suvaliselt liikuda ei tohtinud, ainult laevalt bussi ja kui ma tahtsin otse bussile minna, mitte ringiga, jooksis turvamees järele, et pean teiselt poolt minema. Pärast vabandas, et turvareeglid, millest ma muidugi saan aru, aga see oli sisuliselt kas mööda paremat või vasakut piirdekülge. Oh olge nüüd.

Buss sõitis linna, käisin natukene kakerdamas ja ilusaid pilte tegemas ning siis bussiga juba tagasi laeva ja jõudsin tududa ka.

Õhtul oli latino pidu. Sättisin kajutis ennast selle jaoks, kui järsku mu toakaaslane ütles, et meil tohib ainult 1 pudel alkoholi olla toas, aga tal on 6 pudelit veini, et me peaks jooma hakkama. Ja hakkasimegi. Siis ta tegi mulle hästi ilusa punupatsisoengu, ise tegin veel meigi ja terve õhtu komplimente oli tagatud. Baaris jõin ainult kaks jooki, aga see baarman pani hullu, mingi imekokteili mulle, millest ma midagi ei tea ja mille eest ma ei maksnud ka. Ühe maksis baarman, teise Chris. No suurepärane. Enne pidu panin oma riided pessu, pool üks läksin neid kuivatisse panema ja kell kaks läksin ma neid sealt ära võtma. Ise jumala sooda, aga nii palju mõistust oli, et ära tuua. Kajutis olin kokku ka pakkinud, kõik sokid olid paaris ja pluusid riidepuu peal. Häguselt nagu mäletan, et ma seda tegin, aga tegelikult ei mäletanud midagi.

29.juuli, päev 55, Liverpool, Inglismaa.

Täna IPM, välja minna ei saanud. Alguses plaanisin turvaülemat moosida, et ta ikka laseks mul minna, aga noh, lõpuks 5 tundi tööd tehes suutsin ainult oma voodist mõelda, seega kell 1 lõpetasin ja vajusin ja mul oli nii hea meel, et mul on IPM. Ikka megaraske hommik oli. Ma peaks ikka selle ramadani stiili juurde jääma, see tuli mul palju paremini välja. Joomine pole minu jaoks. Ei tea, kas asi oli selles "panen kõik alkoholid segamini ühte topsi" kokteilis või veinis, aga mu keha lihtsalt suri hommikul.

Teine halb uudis oli see, et Aniko oli jälle mujal sektsioonis, katmas väidetavalt haiget Vanessat, kes hiljem tsillis väljas ja tuli välja, et tal oli hoopis boyfriend overnight külas. No mida kuradit??? Mina tehku 26 tuba, et keegi teine saaks oma armastust nautida? Mine sinnasamusesse. Ja vot just nii meil siin laeval käibki, kui on sidemeid, tee mis tahad, kui bossile ei meeldi, saad vastu pead iga asja eest. Täiesti mõttetu. Aga noh, nagu mainitud, lõpetasin ikka kell 1 ja veetsin terve pärastlõuna voodis, et kell kuus rõõmsalt tööle tagasi minna. Laiskuseuss oli ikka meegaaaa, üldse ei jaksanud midagi teha.

Samas oli õhtu põnev, sest Brian lubas mulle ja Anikole laulda, kui ta töölt tuleb. Nimelt ta töö laeval on klaverimäng + laulmine ja me tahtsime kuulda, kuidas ta laulab. Ja lauliski. Ja pärast rääkisime pikalt juttu, lõpuks ta läks tööle tagasi ja meie lõpetasime oma töö ära. Käisime söömas ja pärast istusin kajutis arvutis, otsisin hotelle ja värke puhkuse jaoks, lõbus.

30.juuli, päev 56. Greenock, Šotimaa.

Hommikul oli Aniko oma sektsioonis tagasi, seega oli hea. Mul oli linadevahetus päev ja mulle täiega meeldib see. Eriti sellistel hommikutel, kus mul on megaenergia sees. Kell 10 oli drill ka, seekord ma läksin kajutisse ja panin teksad jalga, et ma jälle ära ei külmuks. Ja tõesti oli hea, soe terve aja ja ei pidanud muretsema.

Lõpetasin töö ühest, Ana ka, seega läksime koos linna peale. Kahjuks me leidsime shoppingukeskuse ja seal veetsime kaks ja pool tundi, Ana reaalselt ostis kõik asjad ära, mis ta nägi. Haha. Ma olin vähe tagasihoidlikum, emps käskis mul puhkuse jaoks raha korjama hakata. Mõne asja siiski sain ja lõpuks läksime istusime Burger Kingi maha, kus me polnud kumbki varem käinud. Mul oli kõht järsku sigatühi ja tahtsin kõike, sõna otseses mõttes. Sain nacho juustupalle. Omgg kui head need olid! Ja Anaga oli ka tore aega veeta, sest ta tegelt on väga armas tüdruk ja hoiab mind täiega, lihtsalt paar naljakat juhtumit on olnud. Tegelikult me saame hästi läbi.

Pärast lebotasin kajutis tunnikese ja oligi aeg õhtuseks tööks. Homme lähevad Marlena ja Aniko minema, Aniko sektsiooni tuleb üks trainee, aga samas ta pidi juba täna seal olema, mida ta polnud. Läksin 19.30 küsima, et kes Aniko laundry delivery teeb ja mu supervisor vaatas mulle otsa ja ütles: "Eeee.. Sina." HAHAHA! Tegin jälle kaks sektsiooni, aga polnud hullu. Lõpetasin poole kümne ajal ja vahelduseks oli tore lõpetada tööd tehes, mitte tühja passides.

Pärast tööd hiilisin Avenue Salooni, kus Brian laulab ja Afzal baaris töötab, tahtsin Brianit lihtsalt kuulda, kuidas ta koos muusikaga laulab. Ma pole kindel, kas ma tohtisin seal olla, aga ma ei hakanud küsima ka, sest kõik, mis pole keelatud, on lubatud ja nii oleks ma saanud hiljem öelda, et ma ei teadnud, et ei tohi. Ja Brian oli tõesti wow. Ta tõesti laulab nii hästi. Kahju, et ta oma tuba sama hästi ei hoia. Haha.

Edasi käisin söömas, aga seal polnud midagi, isegi piima polnud krõbinate jaoks! Seega ronisin kajutisse tagasi ja loobusin söögist. Pärast ka ei viitsinud enam minna, sest Ana tuli ütlema, et Vanessa quittis ja läheb homme minema. Teate, mis see tähendab? See tähendab kolme sektsiooni, kus pole piisavalt inimesi. Oioioioi... lähen eos magama ära, sest see saab kaos olema.