Guernsey ja Inglismaa

20.juuli, 46.päev, Saint Malo (Prantsusmaa).

Täna tähistas Crystal Cruise ametlikult oma 25ndat sünnipäeva. Täpselt 20.juuli 1990, alustas oma esimest reisi Crystali esimene laev. Sellega seoses tuli ka uudis, et Crystal laieneb (hetkel neil on kaks laeva) ja turule tuuakse jaht ja lennuk!! Ja uued laevad tulevad ka. Kogu selle jutu link on siin: http://www.usatoday.com/story/travel/cruises/cruiselog/2015/07/19/crystal-cruise-expansion-airplane/30379447/.

Megalahe minu meelest. Just see lennukiosa, täitsa oma lennuk. Vägev.

Ema just eile küsis, kas mu pea pole valutanud ja kilkasin, et oo ei, see väljaspool Eestit ei valuta. Hommikul ärgates see juba tuikas, päeva jooksul oli selline meeldiv vibreerimine, mille puhul tavainimene võtab tabletti, aga mina enam mitte. Õhtul töö ajal läks asi aga hullemaks ja hullemaks ja lõpuks kui töö läbi sai, olid mul valust pisarad silmas ja olin nõus kõikide rohtudega, mida keegi vähegi pakkus. Ja otse magama läksin ka. 21.45.

Ahjaa, tööl anti mulle paber, et heei Sa lähed koju 22.november. Ee, oot oot, mul on puhkuseks lennupiletid 14.november ju? Boss ütles, et ups unustasin ära. Nüüd ta annab mulle vast uue paberi homme ja seal peal on ka see kuupäev, kui ma peaks pärast puhkust laevale tagasi tulema.

21.juuli, 47.päev, Saint Malo.

Hommikul ärkasin kell 7 ja olin vahepeal öösel ainult kell 2 korraks üles ärganud. Päris hea oli olla, ausalt öeldes. Tööl oli lõbus, nii väga kui sai olla ja sain oma külalistega palju suhelda. Kahjuks nägin ka, et enamik neist lähevad kruiisi lõpus minema. Sellest on kahju, nad just hakkasid mulle meeldima. Kruiis kestab veel kolm päeva, tuleb siis nautida. Käisin ka bossi kabinetis, kus allkirjastasin kojutuleku kuupäeva 13.november ja sain teada, et koos bossi ja supervisoriga tuleb millalgi arenguvestlus. Põnev.

Lõpetasin töö kolmveerand kaks ja kui palju ma ka ei mõelnud, otsustasin ikka laeva jääda ja lugeda, ammu pole aega selleks olnud. Käisin eile linna peal kakerdamas ja üldse see maal käimine on ainult üks raha laristamine, seega vahet pole. Haha. Täna õhtul lähme ka lõpuks Prantsusmaalt ära, ees ootab Inglismaa.

Õhtune töö oli lihtne, sain kiirelt valmis ja läksin siis Jennyle appi. Järsku helises ta telefon ja kutsuti bossi kabinetti. Kuivõrd ta inpektsioon päeval ei läinud eriti hästi, arvasime, et sellepärast ja ta läks bossi kabinetti, mina oma sektsiooni tagasi. Umbes 15 minutit hiljem helises minu telefon, et kas saan bossi kabinetti tulla. Mõtlesin, et nüüd küll jama majas, et järelikult kutsuti Jenny ka muudel põhjustel, aga ma ei jõudnud talle helistadagi. Minu vestlus oli lihtne, täpselt sama Jennyga ja kui tema ootab seda, mida meile räägiti, siis mina mitte nii väga. Eks ole näha, kuidas lõpuks laheneb. Nii kopp on ees nendest housekeepingu tädikestest, kes ainult jama korraldavad ja mõnes mõttes ma isegi ootaks lahendust, aga samas see poleks päris see, mida ma ootaks.

Õhtul oli meil basseini üritus, külaliste alas, 12ndal tekil, seahorse pool ja mullivannid. Ja oiiii kui mõnus oli. Väljas oli küll üsna külm, 21 kraadi ja päris tuuline, aga no vees oli nii mõnus. Ja laev loksus täiega ja meie koos laevaga, ikka vasakule ja paremale ja vesi koos meiega, vesi pani lausa üle basseini ääre, nii et kõik rätikud, mis maas olid, olid läbimärjad. Minu oma õnneks mitte. Tsillisime seal tunnikese, siis pessu ja kuuendale tekile, kus toimus chillout. Ma polnud eriti meeleolus, jõin ühe joogi ja tulin tulema.

22.juuli, 48.päev, Guernsey (Inglismaa)

Hommik algas tunnikese hiljem, kuna keerasime öösel kella. Täna muidugi keerame teistpidi jälle tagasi, täislollus. Tööl oli hea, mul oli kolm tuba, kes kõik läksid kell 8 tuurile ja siis kaks tuba, mida teadsin, et saan teha kell 10 ja nii ma kell 11 olingi valmis. Külalised kiitsid mind ja üks, kes on üks tähtis meeskonnaliige, ütles mulle, et palun lõpeta see tolmuimejaga koristamine 2x päevas, mine välja. Ja ma olin nii nukker, ütlesin talle, et ma väga soovin, aga noh jah.. ta ütles, et teeb ettepaneku mu tööaega vähendada, kuna ma nii tubli. Väga armas temast.

Pärast tööd panin kohe maale minema, käisin mööda Guernseyt ringi ja mõtlesin, kuidas ikka Jane siin elab. Naljakas, kui Santa Monicas käisin, mõtlesin samamoodi. Ma vist jälitan Jane elukohti, haha. Jane kahjuks lendas just täna Eestisse ja me ei kohtunud, aga meie kohtumine veel tuleb, sest me tuleme Guernseyle kaks korda tagasi. Järgmisel korral oleme küll imelühikest aega, aga sellest järgmisel siis peaks me kenasti kokku ka saama.

Guernsey ise jättis täiega armsa mulje, politseid ja parkimiskontrolörid olid nii sõbralikud ja juhendasid kogu aeg ja poemüüjad nii rõõmsad ja ausalt, sooja tundega linn oli. Ma küll väga kaugele ei läinud ja eriti palju ei näinud, aga juba selle vähesega võib öelda, et armas koht. Ja ohh seda inglise aktsenti, pärast kuute nädalat laeval, sadade veidrate aktsentide sees, oli nii hea puhast inglise keelt kuulda. Liiklus oli tagurpidi ja ma pidin umbes 20 korda auto alla jääma, sest ma vaatasin valele poole. Ilm oli küll mitte eriti armas, 18 kraadi ja megatuul, aga õnneks ei ole olemas halba ilma, vaid on halvad riided ja riided olid mul täna head.