Minu esimene leping

Minu esimene leping laevas kestis siis 6.juuni - 24.august. Üldiselt peaks see veidi pikem olema, aga noh, mul läks nagu ta läks. Firmaks oli Crystal Cruise Lines ja laevaks Serenity.

Uusi riike sain juurde 4 - Malta, Portugal, Maroko ja Šotimaa. Ja esimest korda käisin ka Iirimaal, selles osas, mis ei kuulu Suurbritannia alla. 

Kõige eredamalt jäid mulle meelde Santorini, Gibraltar, Honfleur, Lissabon ja Ibiza.

Santorini

Honfleur

GIbraltar

Lissabon

Muidugi mulle meeldisid kõik Kreeka punktid - lisaks Santorinile ka Rhodos ja Corfu ning Saint Tropez oli ka väga lahe, kuigi megakallis ja ilmselt ma ei lähe sinna mitte kunagi enam. Ei saa mainimata jätta ka päevi Barcelonas ja Dublinis, mis olid mul juba varasemalt väga hinges olevad linnad. Samuti tegelikult pean üles nimetama ka Mallorca, kus ma polnud varem käinud ja mis on shoppinguparadiis, kõik asjad olid nii odavad ja nii ilusad! Ja loomulikult Guernsay saar, kus ma kohtusin teise eestlasega ja kus ma sain kohukesi ja mis oli nii armas ja kodune, sest seal sadas vihma,

Guernsey

Corfu

Kohtusin tuhandete uute inimestega ja sain tohutult palju uusi sõpru. Mis sest, et enamik neist ei jää minu ellu igaveseks, siis sellegipoolest on see tunne vägev, kui tean, kui palju tuttavaid mul nüüd juures on ja kelle juurde ma saaks vajadusel crashida. Kõige paremini klappisin ma brasiillastega ja kõige parem sõber, Jennifer, on ka sealt pärit. Pean ütlema, et kuigi esimese hooga kartsin, et kõik sõbrad kaovad samal hetkel kui laevalt lahkun, siis tegelikult suures osas suhtlen nendega tänaseni. Selge on see, et laeva peal olles neil eriti aega pole, aga kõik, kes riburadapidi koju saabuvad, lendavad ka kohe jutustama. Jenniferist aga sai mulle imehea sõbranna, kellega me iga päev räägime, kirjutame, saadame pilte, jagame muljeid ja planeerime, kuhu me järgmiseks elama ja töötama lähme. Ma ei oskagi öelda, mis see täpselt oli, mis meid nii kiirelt lähendas, aga ta oli mul nagu teine ema ja parim sõbranna kaks ühes, sest ta alati hoidis mind pahandustest eemale, aga samas kuulas kõik mu seiklused ära ja naeris kaasa.

Mul veidi on isegi kahju, et see leping nõnda lühikeseks jäi, aga samas, eks tervis ole esikohal ja täna käisin just perearstil, kes kinnitas, et näidud on normis ja olen tublisti puuvilju söönud. Aga kohe kindlasti ei hakka ma välistama, et see leping jäi esimeseks ja viimaseks, pigem vastupidi, sest tegelikult saatsin ma ka just täna, pärast pisukest mõtlemist, ära oma soovi asuda uuesti laeva poole teele.

Merelapseks olen ma ikka sündinud.